Uue koduga harjumine.

Uue koduga harjumine. Uue koduga harjumine. Kui olete oma uue notsiku koju toonud, tuleks ta kohe ettevalmistatud puuri panna ja mõneks ajaks üksi jätta. Esialgu peidab notsu tõenäoliselt ennast nurka või kaevub heina alla. Uues tundmatus keskkonnas on see täiesti arusaadav. Hiljem, kui merisiga tunneb, et keegi teda ei jälgi, hakkab ta oma uut elupaika uurima. Ka sel juhul, isegi kui on raske vastu pidada, tuleks hoiduda teda välja võtmast, sest ta proovib taas varjuda. Merisead on oma loomult kartlikud ja satuvad kergesti paanikasse. Anname talli lihtsalt aega harjuda. Mõne aja pärast see kõik muutub. Merisiga, kuuldes tuttavat inimest, liigub näiteks puuri ääre juurde. Ta hakkab ära tundma kõiki neid, kes talle regulaarselt toitu annavad. See väljendub selles, et peremehe jähenemisel hakkab ta piiksuma ja niuksuma. Ja see tähendab: ma ootan toitu! Paljud soovitavad panna puuri väikese maja, kuhu merisead saavad peitu pugeda. Maja võib olla puidust, plastikust või tekstiilist. Parem, kui sellisel majal põhja ei ole, siis on koristamisega vähem probleeme. Siiski ei sooviktaks kohe seda kohe teha. Põhjus on selles, et see paneb kartlikud loomad liiga kauaks majakesse istuma ja oma varjupaigast väljuma ainult siis, kui nad on täiesti kindlad, et nad on täiesti ohutus kohas ja keegi neid ei jälgi. Esialgu tuleks vältida tugevaid helisid, et looma mitte hirmutada. Alati mõjub vaikne, rahulik loomale suunatud rääkimine. See on eriti oluline harjumisperioodil. Mõne aja jooksul õpib merisiga eristama oma peremehe häält teistest häältest.